Miks eneseabi võib su elu tuksi keerata (ja kuidas sellest eemale hoida)

Kõik enesearengu kontseptsioonid pole loodud võrdselt. Ja kõik ei sobi kõigile.

Paljud ei mõista seda. Nad proovivad midagi, see ei toimi, ja nad järeldavad: „See on jama.“ Nad võtavad vastu „anti-enesearengu“ mõtteviisi.

Samas teised vannuvad täpselt sama meetodi peale.

Võtame näiteks jõusaali.

Mõni armastab rinnalt surumist, mõni vihkab. Mõni ütleb, et see on halb harjutus, mõni peab seda parimaks. Aga ilma selleta, et sa harjutust järjepidevalt teeksid, ei saa sa teada, kas see töötab sinu jaoks.

Kui sa rakendad midagi teadlikult ja püsivalt vähemalt 6–12 kuud – alles siis saad otsustada, kas see sobib sulle.

Sama kehtib kõigi teiste enesearengu tööriistade ja õpetuste kohta.

Kui sa proovid midagi ühel päeval, tunned ebamugavust ja loobud – siis ei pruugi probleem olla meetodis, vaid järjepidevuse puudumises.

Tõeline eneseareng algab teadlikkusest ja kinnistub ainult läbi otsese kogemuse.

Eneseabi raamat või video võib suunata sind probleemi juurde ja anda esialgsed sammud selle lahendamiseks.

Aga ainult siis, kui sa neid samme PÄRISELT teed – järjepidevalt –, hakkad sa tundma muutust. Kui sa ei näe tulemusi ka aja möödudes, tuleb taas appi teadlikkus. Hinnata, kas see on tõesti sinu tee. Uuesti proovida. Kohandada. Kasvada.

Kui sul on udune meel ja raamat soovitab mediteerida – siis ei piisa sellest, kui proovid korra. Pead looma harjumuse. Alles siis saad aru, kas see on midagi, mis sind päriselt toetab.

Eneseabi kontseptsioonid on justkui tõukejõud, mis aktiveerivad teadlikkuse. Aga päris muutused sünnivad ainult kogemusest.

Kui miski ei toimi, siis – lase lahti.

Ilma süütundeta.

Ilma enesele hinnanguid andmata.

Ära suru end tegema midagi lihtsalt sellepärast, et „see töötas kellegi teise jaoks“.

Just see ongi teadlikkuse jõud – oskus eristada, mis sind päriselt toetab, ja mis kõlab lihtsalt hästi.