Enesekindlus on väljamõeldis? Kuidas kasvatada tõelist eneseusku ja lõpetada enda võrdlemine teistega

Igati tark tegu on kohe usust rääkida.

Mina usun, et enesekindlust ei ole olemas. 😎

Vähemalt mitte selles vormis, nagu enamik inimesi seda taga ajab.

Enesekindlus ei ole midagi, mida sa „omad”.

See ei ole „tase”, mille sa lõpuks saavutad ja siis võid rahulikult edasi elada, pea püsti ja südame rahus oma ülemisel riiulil.

Enesekindlus on kõrval nähtus – kõrvalmõju. Sarnaselt higi tekkele siis, kui oled piisavalt kaua uhanud millegi kallal. 😘

Ta ei teki lihtsalt "lamppi" iseseisvalt.

Ja kui sa püüad seda tekitada ilma liikumiseta – ilma kogemuse, teadmiste ja praktikata –, siis teed sa tegelikult endale karuteene.

(Mul pole õrna aimugi, mida see karuteene tähendab aga ta sobis siia.)

Nimelt, hakkad sa ehitama näilist enesekindlust – ego pealispinda, mis kukub esimese eksimuse peale kokku.

Enesekindlus pole isiksusehäire puudumine, vaid õpetatav oskus

Ebakindlus ei tähenda, et sinuga on midagi valesti.

Tavaliselt tähendab see ainult üht: sa oled astunud arengufaasi, kus sa oled teadlikult ebapädev. Ja see on suur asi.

See on esimene samm kompetentsuse hierarhias:

1. Teadvustamata ebapädevus – sa ei tea, et sa ei tea.

2. Teadlik ebapädevus – sa tead, et ei oska (ja siin tekibki "ebakindlus").

3. Teadlik pädevus – oskad, aga pead veel mõtlema ja keskenduma.

4. Teadvustamata pädevus – oskus on kehasse programmeeritud; sa lihtsalt oledki see.

Enamik inimesi jääb kinni teise astme – teadliku ebapädevuse – juurde ja arvab, et „ma pole selleks loodud”, „see pole minu ala” või „ma ei ole piisavalt enesekindel”.

Aga mõtle: kas jalgrattaga sõitmise õppimisel oli sul ka identiteedikriis?

Ei. Sa lihtsalt polnud veel tasakaalu kätte saanud.

teekond teadlikust ebakindlusest alateadliku kindluseni

Probleem pole sinus, vaid teadmiste ja oskuste puudumises

Enesekindlus ei ole see, et sa tunned end valmis olevat. Enesekindlus on see, et sul on olnud piisavalt kogemusi, et alateadvus (sinu vari) enam ei karda.

Ja siin ongi konks: kui sa ootad, kuni „tunned end valmis olevat”, siis sa ei tee mitte kunagi midagi uut.

Üks NLP põhiprintsiip ütleb sedasi:

“Iga käitumine on parim, mida inimene oma hetkeusu ja arusaamade juures oskab teha.”

Kui sa ei tunne end enesekindlalt, pole vaja eneseanalüüsi uppuda. Pigem küsi:

“Millises oskuses olen ma praegu lihtsalt teadlikult ebapädev?”

Ja siis hakka ennast täiendama seonduvalt oma ebapädevusega vajaliku oskuse täiendamiseks ja omandamiseks.

Mul on loodud Vaimujõu-Planeerija, mis aitab sul oma aega planeerida uute oskuste omandamisel ja kirjutasin ka eraldi postituse eesmärkide olulisusest. 👉 (TARK eesmärgid)

Kuidas kasvatada eneseusku ilma teeskluseta?

Küsi endalt: kui sa oleksid täiesti õpetatav – kui sa saaksid õppida ükskõik mida ja mõistaksid selle sügavamaid põhimõtteid –, kas sa siis PEAKSID üldse enesekindel olema?

Tegelikult mitte. Piisab teadmisest, et sul on süsteem, mille kaudu sa õpid kiiresti, praktiliselt ja läbikukkumiseta. Enesekindlus tuleb hiljem, kui kõrvalmõju.

Aga oluline on siinkohal vahet teha:

Võltsenesekindlus = tunnen end kindlalt, aga pole oskust taga.
(Tead küll neid tüüpe, kes lärmavad ja vaidlevad lihtsalt tähelepanu saamise pärast. Siinkohal tuleb ka meelde rahvatarkus, "Rumal räägib rääkimise pärast, tark räägib siis, kui tal midagi öelda on.")
Teadlik areng = ei tunne end veel kindlalt, aga ehitan oskust, mille järel tuleb kindlus iseenesest. (Me kõik tajume, et kui me midagi tahame, siis peame õppima kuidas seda saada aga ei viitsi või ei taha natukene ebamugavasse tundmatusse siseneda ja kannatame hoopis edasi.)

Luba ma räägin sulle väikese isikliku loo?

2018 aastal olen malaariasse suremas. Tunnen igasuguseid uusi emotsioone seoses selle võimalusega, et võin nüüd iga hetk siit ilmast haihtuda.

Ilmselgelt jään ma ellu ja avastan uue elujanu, ning julguse minna oma kangelase rännakuga teadlikumalt edasi.

Sama aasta lõpus annan välja inglise keelse raamatu "Success Unlimited by Maiko Johanson" ja hakkasin seda ka siin Eesti inimestele läbi sotsmeedia promoma ning tegin videosi ja kirjutasin lühivormis.

Kõige rohkem sain ma puid alla just vigase kirjatehnika poolest, et: "Mis kuradi kirjanik sa oled, kui isegi põhikooli tasemel kirjutada ei oska?"

Kas ma jätsin asja sinna paika või hakkasin õppima? Esiteks õppisin seda, et inimesed on kibestunud ja rumalad, nad ei mõista, et sa võid olla väga edukas autor ja väga kehv kirjutaja aga sa võid palgata toimetaja (kes mul oli).

Teiseks õppisin, et internetis kirjutamine on hoopis teine teema, siin on oluline mõjutamise oskus.

Enesekindluse illusioon on see, mis hoiab sind kinni

Kui püüad „kasvatada enesekindlust”, ilma et sa süveneksid oskuse ülesehitusse, lood sa ebatäpse minapildi.

Ütled endale: „Ma PEAN end enesekindlalt tundma, et alustada.” Aga see mõtteviis on tagurpidi.

Tegelik küsimus pole selles, kas sul on enesekindlust.

Küsimus on:
Kas sul on oskus õppida? Kas sa suudad olla õpetatav, uudishimulik ja järjepidev?

See on kõik, mida sul tegelikult vaja on.

Põhimõtted > praktikad > enesetunne

Kui sa mõistad, miks mingi asi töötab – milline on selle alusloogika ja milliseid vaimseid hoiakuid see nõuab –, siis sa ei pea iga päev ennast üles kütma.

Sa lihtsalt toetad end printsiipidele.

Näiteks:

Kui sa tead, et turundus on väärtuse selge kommunikeerimine ehk suhtlemine, ei karda sa enam enda sõnumit ja lugu jagada (ennast müüa).

Kui sa tead, et iga video ja kirjutatud postitus on harjutus, mitte CV, ei hoia sa end enam tagasi.

Lõpetuseks: ära püüa tunda, püüa teadvustada ja mõista

Lõpeta küsimine „kuidas olla enesekindlam” ja hakka küsima:

Millist oskust ma veel ei oska?
Kuidas seda paremini õppida?
Milliseid põhimõtteid ma veel ei tea?
Kuidas saan liikuda teadlikust ebapädevusest teadliku pädevuseni?

Sest tõeline enesekindlus ei ole „tunne”, vaid sisemine teadmine, et sa oled õpetatav, praktiline ja järjepidev. See ei ole mask, vaid sügavalt sisse kodeeritud usaldus enda õppimisvõimesse.

Kõik mida sa soovid, ihaldad ja tahad on võimalik... Sa pead lihtsalt planeerima ja tegutsema strateegiliselt (õppima) et oma soovid täita.

Tee enesekindlusest kõrval nähtus, mitte eesmärk.

Ehita printsiipide peale.

Mõista mustreid.

Harjuta ebamugavust.

Ja luba endal olla ebapädev... seni, kuni sa enam ei ole.

Tõsta oma vaimujõudu ja loo harjumused, mis toetavad eneseusku

Kui see artikkel pani sul peas hammasrattad liikuma – mõtteviisis, hoiakutes või lihtsalt enese lubamises õppida –, siis see on alles algus.

Olen loonud „Vaimujõu-Planeerija“ just selleks, et sa ei peaks enam tuginema motivatsioonile ega identiteedikriisile, vaid saaksid luua endale igapäevase tugistruktuuri, mis päriselt töötab.

Boonusena saad kaasa ka minikursuse „Enesekindlus = usk endasse“, mis aitab sul mõista, kuidas enesekindlus ei tule „olekust“, vaid uskumusest, mis saab kinnituse läbi tegevuse.

See ei ole eneseabi. See on teadlikkuse tõstmine.

Ja kui sa oled valmis, siis Vaimujõu-Planeerija ootab sind:

👉 Lae alla Vaimujõu-Planeerija koos minikursusega

Sinu usaldusväärne allikas selle kohta, mis toimub loomemajanduses, online ettevõtluses ja isiku-brändi loomises digi-kirjanikuna.